Nimelt polnud tegu traditsioonilise 'teeme-end-ilusaks-lahutame-mööda-linna-meelt-ja-lõpetame-klubis-tantsides' tüdrukuteõhtuga, vaid hoopis üle 24 tunni kestva aktiivse meelelahutusega Lõuna-Eesti kaunis looduses. Nimelt on Kerttu korralik matkasell ja kirglik orienteeruja, kuid laste kõrvalt on viimasel ajal need tegevused unustusehõlma vajunud. Alustuseks tuli peagi abieluranda jõudval Kerttul pakkida kokku asjad, saata lapsed koos mehega ämma juurde ning panna meel valmis seikluseks. Asjade nimekiri oli pikk ja värviline, seega polnud Kerttul aimugi, mis tol päeval täpsemalt juhtuma hakkab. Tuli vaid autosse istuda ja minna. Esimene ülesanne oli kirja panna terve rodu põhjuseid, miks ta oma tulevast abikaasat armastab:
Põhjuseid leidis Kerttu ligi 40. Oleks rohkemgi leidnud, aga siis olime jõudnud juba oma esimesse sihtpunkti Leevil Võhandu jõe ääres. Nimelt algas sealt süstasõit Süvahavvasse. Kogu seltskond oli üpris põnevil ning oli silmaga näha, et Kerttu oli asjade käiguga täitsa rahul. :) Mina püsisin tehnika huvides kuival maal ja jahtisin fotosid jõekallastelt.
Süstamatka lõpuks olid kõhud kõigil juba tühjaks läinud ning seljanka maitses imehästi. Süvahavvast liitus seltskonnaga veel inimesi, et lõbusalt hakata liikuma järgmisesse tegevuspunkti.
Sõitsime Meenikunno rabasse. Seal anti Kerttule kätte kaart ja kompass ning lõpp-punkt, kuhu me jõudma peame. Kerttu ülesanne oli meid sinna ohutult, ent mitte liialt pikka maad mööda kohale juhtida.
Vahepeal sai Kerttu veel kaks ülesannet. Esimene oli välja mõelda 5 halba isikuomadust, mida ta abielusse kaasa võtta ei soovi. Need tuli kirjutada täispuhutud õhupallidele ja siis noolega katki visata. Üldiselt oli Kerttu väga edukas, ainult see armukadedus ei tahtnud kuidagi katki minna… Lõpuks saadi sellestki võitu. Jumal tänatud!
Järgmine ülesanne oli liikuda läbi metsa rabasse ning teel olles korjata kokku vajalikud ravimtaimed koduapteeki. Nimelt on Kerttu tulevasel abikaasal proviisori haridus. Õnneks oli kõrvalise abi kasutamine lubatud ning Kerttul õnnestus meheõe abiga kõik vajalik kokku koguda.
Matk läbi raba võttis üle 3 tunni aega. Tuli sumbata 4 km läbi pehme raba, jalad pidevalt vees, jõuda vaatetorni ja lugeda ette kõik põhjused, miks pruut oma peigu armastab, ning seejärel kõndida mööda laudteed Päikeseloojangu Metsamajasse, millest sai meie peo- ja ööbimispaik. Süüa pakuti hästi ja rikkalikult, jookidesse jätkus piisavalt kuiva jääd ning meeleolu oli rõõmus. Vahepeal maalis Kerttu pildi oma elust 10 aasta pärast: nagu paistab, saab see olema kui maaliline päkeseloojang. Jutustamisi jätkus varajaste hommikutundideni.
Tundus, et kõik osalised ja mis kõige tähtsam – Kerttu – jäid tüdrukuteõhtuga tõeliselt rahule. Oli olnud üks tõeliselt meeldejääv ööpäev, mida ka aastate pärast hea sõnaga meenutada.
CONVERSATION